„Salapärased helid” Pärnu Muuseumis

Pärnu Lasteaed Mai 5-6 aastased lapsed on just parajas vanuses, et suunatud uurimusliku õppega alustada täies mahus. Alustasime teemaga „Avasta meeled”. Õppetsükli eel viisime läbi individuaalsed intervjuud iga lapsega, et kaardistada mudilaste sõnavaralised teadmised meelte kirjeldamisel.

Kõiki meeli lähemalt uurides saavad lapsed aru, kui oluline on tagada meelte ohutus ning, milline rikkus on omada kõiki meeli.
Kõigepealt uurisime lastega lähemalt nägemismeelt.

Lapsed said silmavõimlemist teha ning teadmisi, mis silmi koormavad (televiisor, nutiseadmete vaatamine, ere valgus jne). Arutlesime teemadel, et milliste abivahenditega saavad vaegnägijad ja pimedad inimesed informatsiooni hankida. Meie rühmas on prillidega lapsi ja seega ei olnud meil keeruline selgitada prillide vajalikkust.

Samuti tutvusid kõik lapsed lähemalt luubiga.
Nende teadmiste baasil oli kerge edasi minna kompimise teema juurde. Lapsed tutvusid pimedatele mõeldud valge kepiga ja pimedatele lastele mõeldud kompimis muinasjuturaamatutega.

Lisaks said lapsed mängida mängu „Saarekesed udus” ja ise meisterdada toolide vahele nööridest radasid, mida mööda kaetud silmadega käia. Lapsed ise taipasid, kui oluline on vaegnägijale sõbra abi.

Juba enne teemaga alustamist planeerisime, et ühe tegevuse viime läbi Pärnu Muuseumis, mis on üks vahva ja salapärane koht. Otsustasime, et meie tegemisi võiksid kaema tulla ka kolleegid teistest lasteaedadest. Muuseumi külastamise ajaks olime jõudnud kuulmismeele uurimise juurde.

Müstilisel kuupäeval 13.11.2019 toimuski Pärnu Muuseumis avatud tegevus koos lastega teemal „Salapärased helid” (8. õppetegtevus.) Kohale jõudes tervitas meid ja kutsutud külalisi Pärnu Muuseumi muuseumipedagoog Kristiina Vunk. Külalisi oli kokku tulnud lausa 30. Lapsed esitasid õpetaja Liseti juhendamisel isevalmistatud pillidega muusikalise etteaste.

Kogu tegevuse viisid läbi Kaidi Truus, Liset Muhu ja Helen Pärast. Meie rühma meeskonnale on väga südamelähedane koostööprogramm „Pärnu linn kui õpikeskkond”. Sellest johtuvalt otsustasimegi ühe õppetegevuse seal läbi viia.

Avastusõppe teemade läbimisel on lastel igapäevaselt abiliseks mänguline tegelane Avastaja Põrnikas.
Lastele oli suureks üllatuseks Muuseumi Hiire (Pärnu Pillerpalli Lasteaia õpetaja Sigrid Vainoja) ootamatu sisenemine tegevuse alguses.

Muuseumi Hiir tõi kaasa erinevast materjalist, erineva kuju ja värvusega esemeid, mille kõikidega sai tekitada heli. Tore oli neid katsuda ja erinevaid helisid kirjeldada.
Järgmiseks võttis juhtimise üle Avastaja Põrnikas (Kaidi Truus).

Avastaja Põrnikas küsis laste käest, et millest nad sel nädalal vestelnud on? Ta sai teada, et sel nädalal räägitakse lindude ja loomade eluviisidest talve tulekul ning ning kuidas inimesed neid külmal ajal aidata saavad. Uskumatu lugu, aga Avastaja Põrnikal olidki kaasa võetud täpselt loomadele ja lindudele mõeldud toiduained. Ta viskas lastele nähtamatu mõttepalli: „Kuidas saame kuulda, mis häält teeb tang, riis või hoopis pähkel?”.

Lapsed olid oma muusikainstrumendid sarnaselt meisterdanud ja pakkusid välja, et paneme need kõik ükshaaval üllatusmunade sisse.
Algas uurimusliku õppe tegevus: väikesed teadlased moodustasid kaptenite abil kolm gruppi, grupisiseselt jagati ära ülesanded ehk, millised vahendid võetakse asjapesast. Iga laps sai andmelehe, kuhu märkida oma nimi, kuupäev ja ennustamise ning katse tulemused. Lisaks sai iga grupp kuus üllatusmuna, millest kahe sees oli sama helitekitaja. Lapsed raputasid helitekitajat ning ennustasid, mis võiks üllatusmuna sees olla. Kontrollimiseks näitasid ja rääkisid täiskasvanud, mis oli tegelik helitekitaja iga üllatusmuna sees (1- sool, 2- õhk, 3- sent, 4- pähkel, 5- riis, 6- sent). Kõik lapsed jõudsid ennustustulemused andmelehele kanda, osad isegi kontrollida oma ennustust enne, kui Muuseumi Hiir lapsed uuesti kokku kutsus.


Muuseumi Hiir andis lastele teada, kui põnev on tal olnud koos nendega muuseumis uurida ja avastada. Enne kui ta oma tavapäraste muuseumi tegevuste juurde naaseb, soovis ta lastega koos midagi lõbusat mängida. Rühmaõpetajad tegid ettepaneku mängida üheskoo laulumängu „Põrnikast sai Pärnakas”. Kuna lapsed seda laulumängu rühmas tihti mängivad, siis nad olid selle idee üle väga rõõmsad. Pärast laulumängu said väikesed teadlased tänutäheks kommi.
Tagasiside vaatlejate poolt oli ülipositiivne. Märgati, et kogu pika õppetegevuse jooksul olid lapsed aktiivsed ja tegevusele orienteeritud. Avatud tegevus andis julgust noortele pedagoogidele oma õppetegevused rühmaruumist välja viia ja kasutada projekti „Pärnu linn kui õpikeskkond” võimalusi. Antud projekt on juba kolm aastat saanud rahalise toetuse Pärnu linnalt.
Oma rühmaga on edaspidi plaanis rakendada veel kolme erinevat suunatud uurimusliku õppe programmi. Oleme valinud selle aktiivõppemeetodi, sest see hõlmab kõikide alushariduse riikliku õppekava eesmärkide täitmist: iga laps on aktiivne; töö väikestes gruppides; sotsiaalsete oskuste arendamine; maailmapildi avardamine; sõnavara rikastamine; seoste loomine; suuline ja kirjalik eneseväljendamine jne. Päevad on täis aktiivset tegutsemist ja, mis peamine, lastel on kogu aeg põnev!

Pärnu Lasteaed Mai
õpetaja Kaidi Truus
õpetaja Liset Muhu

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 + 5 =
Please leave these two fields as-is: