Pöialpoiste veemängud

Aastatepikkuse töö jooksul on mul kogunenud mitmeid „mängukesi“, mis muudavad ujumise lõbu­sa­maks lastele ja huvitavamaks minule. Loodan, et järgnev  tekitab rõõmu mõnelegi – ujumis­õpetajas äratundmist, lapsevanemas avastamist ja lasteaiaõpetajas huvi.

Mängude tekkelugu mahub märksõna „loovus“ alla. Mõnikord on jõuluaeg; mõnikord on üle­meelik laps; mõnikord on kaduneljapäev; mõnikord on vaja sünnipäevaks kooki küpsetada; mõnikord on väiksed kartlikud lapsed. Mõnikord olevat mina käinud loomaaias; mõnikord satub kätte „nõukaaegne“ pedagoogikaõpik. Mõnikord annab mõni muusikaõpetaja välja plaadi, kus lugu just nagu mulle kirjutatud.

Ja edasi tuleb mäng või kava. Neist mõnigi on aastatega muutunud. Täiendus võib tulla lastelt, mõne uuenduse tingib elu ise. Kestma jäävad sellised mängud, mis pakuvad rõõmu lastele ja hasarti läbiviimisel minule.

Nüüd mängude juurde. Seekord iseloomustan mänge  „Kaduneljapäev“, „Kalurid“, „Läki randa“ ja „Koogi küpsetamine“.

„Kaduneljapäev“

Vahendid:

• Vihje kalendrist,
• poolik ujumismatt tolmulapiks ja
• lastele esitatud küsimus „Kas te teate, mis päev täna on?“.

Tegevus:

• Paneme lapi „harja“(käe) otsa ja pühime laest tolmu
• Klopime lapi puhtaks
• Pühime tolmu seintelt
• Klopime lapi tolmust
• Pritsime aknale puhastusvedeliku
• Peseme aknad ringikujulise liigutusega („muidu jäävad triibuliseks“)
• Peseme lapi vees ja vääname kuivaks
• Peseme põranda (vajutades mati jalaga vee alla ja lohistades seda mööda põhja)

Tulemus:

• Laps teab, et kalendris on tähtpäevad ja kaduneljapäeval koristades püsib puhtus kauem
• Laps teab, et aknaid pestakse kaarjate liigutustega triipude vältimiseks
• Laps teab, et ruume puhastatakse ülalt alla samamoodi nagu enne ujumist ennast pestakse
• Ühe sõnaga  – eluharidus!

„Kalurid“

Vahendid:

• Vihje 1964. aasta pedagoogikaõpikust
• Piktogrammid
• Pasun, ankur, kalavõrk, laev, binokkel, lipp, voolik, aerud.

Tegevus:

Minu teksti ja piktogrammi näitamise peale liiguvad lapsed basseini pikkuse ühe harjutuse sooritamisega.

Vihjeks lugejale järgnevas vormistuses: Minu tekst ja samal ajal piktogrammi näitamine – laste tegevus – lisamärkused

Lapsed, täna mängime kalureid. Teie olete madrused ja mina teie kapten. Kõigepealt tuleb paatidega laevale minna. Asume siis teele! Madrused käivad sirgelt, nende marsisamm on ilus. Marss. Esimesel peas  madrusemüts.

Oi, tee teeb käänaku! Lähme ka mööda käänulist teed. Kõnd pööretega. Basseini äärte peal värvilised täpid pöörete tähistamiseks.

Kuulake, laev vilistab juba! „Tuut!” Lapsed matkivad: „tuut“. Esimesel pasun.

Järelikult tahab laev ära sõita, meil on kiire. Jookseme kiiresti! Jooks.

Stopp! Näete, kui palju on siin teel kive ees. Siin tuleb hüpata kivilt kivile. Vaadake, et te vette ei kuku! Hüpped koosjalu.

Jõudsimegi sadamasse. Läheme nüüd üle kitsa paadisilla, et paati jõuda. Kõnd käed kõrval.

Kõik madrused istuvad paadis üksteise taga. Nüüd aerud kätte ja üks-kaks lähebki sõiduks! „Aerutamine“. Esimesel aerud.

Jõudsimegi laeva. Enne sõitu võtame kätte veevoolikud ja peseme laeva puhtaks.  Käteliigutused imiteerides voolikuga pritsimist.

Ka lipu tõmbame masti! Nööri tuleb tõmmata ülevalt kõrgelt alla välja. Ja veel tõmbame. Ongi lipp üleval. Kätetõmbed ülalt alla. Üks laps  heiskab vastasseina juures lippu.

Nüüd hiivame ankru üles. Ühe käega ja teise käega.Päris ära väsitas! Laseme kätel puhata. Käte ringid. Käte lõdvestus. Üks laps hiivab vastasseina juures ankrut.

Meil on suur tugev laev ja kui kiiresti ta veel sõidab! Jooks. Esimene jookseb laevaga.

Korras. Olemegi püügikohale jõudnud. Kui võrk vette lastakse, püüavad kalurid kalad kinni. Meie tublid kalurid püüdsid palju kalu! Kalavõrguga kalade püüdmine. Esimene laps viskab kalu võrku.

Laev võib nüüd tagasisõitu alustada. Oi, kui tugevaks on tuul tõusnud! Laev päris kõigub lainetel. Meie kalurid on julged ja ei karda tuult ega tormi. Liikumise käed ülal painutused küljele.

Vaatame, kas kodusadam paistab! Ei paista! Kas paistab? Ei paista! Kas paistab? Jah paistab! Liikumise ajal vaatame binokliga. Esimesel lapsel binokkel.

Näete. Kui palju rahvast on tulnud meid vastu võtma! Lehvitame neile! Sirutatud kätega lehvitamine.

Ja nüüd võime meiegi koju minna! Kummardus ja kõnd ära.

Tulemus:

• Keha igakülgne läbitöötamine
• Rõõmsa meeleolu loomine
• Kaluri elukutse tutvustamine
• Ühe sõnaga – eluharidus.

„Läki randa“

Vahendid:

• Vihje lasteaia muusikaõpetaja Kadi Sepa plaadiesitluselt
• Matid, topsid, pudelid, inimkujulised kleepsud

Laulusõnad:

Rannas  käia on tore meil,

tore meil, tore meil

Rahvast on siin tuhandeid,

tuhandeid, tuhandeid (inimkujulised kleepsud basseini seinale)

Võta kaasa rannalina, (rätikuna panna ujumismatt vee peale)

võta kaasa kübar sa,

Võta kaasa päikseprillid (näidata kätega kübara ja päikeseprillide panemist)

ja siis lähme ujuma (ujumine risti basseini)

Rannas käia on tore meil,

tore meil, tore meil

Rahvast on siin tuhandeid,

tuhandeid, tuhandeid

Ostan sokolaadijäätist (topsist „jäätise limpsimine“)

isu sellest täis ei saa

Kasulik on palju juua,

mulle meeldib limonaad („limonaadi joomine“ pudelist)

Tulemus:

• Laps oskab laulu järgi liikumisi sooritada
• Laps teab, et see laul on kirjutatud just lasteaia muusikaõpetaja poolt
• Ühe sõnaga – eluharidus.

„Koogi küpsetamine“

Vahendid:

• Ujumismatid.
• Sobiv valida mõne lapse sünnipäev

Tegevus:

• „Rullime tainast“ liigutades matti edasi-tagasi vee peal
• Lapsed soovitavad koogi peale sobivaid lisandeid – kaneeli ikka raputame ja moosi määrime.
• Viime koogi „ahju“ – suured lapsed libisedes, väiksed kõndides
• „Küpsetame“ kooki käsi ees ringitades  – „ahjus on ventilaator“.
• Vaatame kas kook on valmis – tõstes koogi äärt.
• Võtame koogi ahjust ja lõikame tükkideks – kuidas keegi tahab, kas kandilisteks või näiteks kolmnurkseteks tükkideks.
• Sööme kooki – pakume ka sünnipäevalapsele.

Tulemus:

• Lapsed soovitavad koogile sobivaid lisandeid kasvõi lõputult
• Lapsed teavad koogi valmistamise järjekorda
• Loob rõõmsa meeleolu
• Ühe sõnaga – eluharidus.

Need neli mängu on kõige sagedasemad meie lasteaia igapäevaelus. Iga kord on neis mõned väikesed muudatused. Üks vahvamaid oli koogi küpsetamise puhul. Tegime kaua aega ainult „rullbiskviiti“ – kuni üks laps ütles, et tema ema keerab koogi rulli alles peale küpsetamist. Selle rühmaga teeme nüüd plaadikooki!

Mõnusat loomist kõigile!

Kasutatud kirjandus:

Ernesaks, S. 1964 Kehalised harjutused eelkoolieas. Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus. Lk.78-80.

Tiina Palmaru

Pärnu Lasteaed Pöialpoiss ujumisõpetaja