Lisatähelepanu vajavaid lapsi saab aidata
Tallinna Sinilinnu lasteaias töötab tegevusterapeut Anne Kurt, kes on 3,5 aastat Oulus oma ametit (tegevusteraapiat) õppinud. Temaga koos õpivad lapsed eriliste mängude abil paremini keskenduma, eakaaslastega suhtlema, end valitsema, oma järjekorda ootama.
Terapeudi ruumis on didaktiline nukk, Aafrika trumm, veemängud ning veel uskumatult suur valik lapsi abistavaid mänge ja mänguasju.
Millised lapsed teie juures käivad?
Minu juures käivad õppimis-ja käitumishäiretega lapsed (segavalt aktiivsed ja liiga aeglased lapsed, kelle elu see juba häirima kipub). Samuti saavad abi tagasihoidlikult arenenud peenmotoorikaga, kahe käe-silma koostöö probleemidega ja kehapildi tajumise häirega lapsed, kes ei tunneta oma keha liikumist. Mõnel lapsel on tahteomaduste nõrkus, ta ei võta õppetegevustest osa, tahab vaid mängida, ei pane ise riidesse. Ka sellised lapsed saavad abi.
Kuidas lapsed teie juurde satuvad?
Lasteaiaõpetajad panevad erivajadusega lapsi tähele, räägivad nendest minule, nad muretsevad lapse pärast. Mina lähen rühma last vaatama, seal toimub esmane vaatlus, seejärel teen lapsega testi. Küsin ka vanematelt, kas nad soovivad, et laps tuleb teraapiasse. Järgneb testi analüüs ja veelkord vestlus vanematega. Vanema nõusolekuta ma lapsi teraapiasse ei võta.
Kas vanemad tunnistavad, et laps on pisut teistmoodi, liiga aeglane, keskendumishäirega või agressiivne?
Jah, vanemad tunnistavad seda ja soovivad, et lapsega eraldi tegeldaks. Kas vanemad saavad kuidagi aidata? Vanemate abi on väga oluline. On vaja, et ka vanemad last jälgiksid. Alustan tööga sügisel, talvel on vahehindamine, kus ka vanema arvamus on tähtis. Edasi toimub jälle teraapia. Kevadel on koos õpetajatega lapse lõpuhindamine, kus otsustame, kas laps vajab veel teraapiat. Kõigi laste edasimineku kohta on MAPP – TEST, sealt on näha laste edusammud. Alg-ja lõpuhindamine on sama testi alusel – siis tulevad muutused paremini esile. Suurim rõõm minu töös on see, kui teraapiast on abi olnud: laps on muutunud julgemaks, rahulikumaks, suudab tegevustele keskenduda.
Mida pakute agressiivsele lapsele?
Pakun erinevaid rahustavaid tegevusi: maalimist, vee- ja pallimänge, rütmipillidega mängimist. Laps ei oskagi alati seletada, miks ta käitus agressiivselt. Tal on endal sees paha olla. Lapse pinged tuleb maandada, siis saab temaga ka probleemi läbi arutada. Peale järjekordset tegelemist kallistame, järgnevad preemiarosinad, laps läheb rahulikult teiste juurde tagasi.
Mida teete keskendumisraskustega lapsega?
Esmalt alustame lihtsate lühikeste ülesannetega. Hiljem suudab laps juba ise keskenduda ka suuremat keskendumist nõudvale tööle. Vahel tahab laps hoopiski mängida. Siis lepime kokku, kas ta saab kõigepealt mängu, mida soovib ja pärast teeme seda, mida mina pakkusin või vastupidi. Tihti teeme ka rühmatööd, näiteks mängime täringumängu. Laps, kes ei jõua oma järjekorda ära oodata, aeglane laps, agressiivne laps, tähelepanuhäirega laps – kõik on mängus koos. Lepitakse kokku, kes alustab, kes on järgmine. Kõik peavad keskenduma ja koostööd tegema. Vahel mängime loomamänge, lapsed häälitsevad, elavad end välja. Mõnikord tekib ka tüli, siis jälle lepime ja kallistame.
Keskendumishäirega lapsele pakun pärlikettide tegemist. Kasutan ristvõtteid, mis korrigeerivad ajupoolkerade vahelist tööd. Paigutan eri värvi pärlid lapsest vasakule või paremale, et laps peaks üle teise käe võtma, kasutan ka ristvõttega rütmimänge. Mul on mitmeid mänge peenmotoorika arendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks – pintsettidega tõstmine, nööpimine, lukkude, trukkide avamine, nende kinnipanek, väikesed legod, nende skeemi järgi kokkupanek, asenditunnustega pusled. Laps peab mõtlema, meelde jätma, mis eelnes, mis järgnes, kasutama loogikat. Teeme kõike mänguliselt, lapsed lausa küsivad, millal sa jälle mind enda juurde võtad, mida me täna mängime.
Tegevusterapeudi kõige suurem rõõm on see, kui kevad on käes, laps on eakaaslastega võrdsele tasemele jõudnud ja ei vajagi enam teraapiat.