Tänavu jaanuaris täitus Eesti Lasteaednike Liidul (ELAL) organisatsiooni loomisest viisteist aastat.
Lasteaednike Liidu viieteistkümnenda sünnipäeva künnisel sai Silvija Mõttus (pildil), Lasteaednike Liidu esinaine, Vabariigi Presidendilt autasu teenete eest Eesti Vabariigi ees, valgetähe V klassi teenetemärgi. “See on tunnustus ka kogu organisatsioonile!” ütles Silvija Mõttus Lasteaednike Liidu liikmetele.
Lasteaednike Liit on kutseorganisatsioon, kuhu kuuluvad lasteaiaõpetajad eri paikadest üle terve Eestimaa, kes esindavad oma piirkonda ka liidu juhatuses.
Juhatus teeb tööd alusharidust puudutavate dokumentide ja projektidega. On tehtud ettepanekuid ja vahendatud infot Riigikogule, Haridus-ja teadusministeeriumile, Vabariigi Valitsusele, erinevatele foorumitele ja haridustoimkondadele, ka uue õppekava projektis on arvestatud Lasteaednike Liidu ettepanekutega.
Tänu Silvija Mõttusele, kes on Lasteaednike Liidu rajamisest saati olnud eestvedaja ja initsiaator, on jõutud palju ära teha. Oleme saanud ka õpetaja staatuse. Lisaks liidu esinaise tööle on Silvija Mõttus ka mitmete metoodiliste materjalide autor, mida lasteaiaõpetajad iga päev oma töös kasutavad.
4-5.juulil toimus Kambjas lasteaednike Liidu viieteistkümnes suvelaager. Lasteaednikud kogunesid Kambja lasteaeda Mesimumm, kus toimus laagri pidulik avamine ja Lasteaednike Liidu lipu heiskamine.
Lasteaiaõpetajad kuulasid Viire Sepa loengut “Andekas laps”, saades uusi ideid erivajadustega laste kasvatamiseks. Ka andekas laps on erivajadusega, kuna vajab erilist suunamist oma võimete väljaarendamiseks, lasteaias vajab ta raskemaid ülesandeid, et ajurakkudele rohkem tööd jaguks.
Eriline rõõm ja leidlikkus tabas lasteaednikke aastapäeva tordi valmistamisel ja kujundamisel. Võileivatort kujutas endast Eesti maakondi ja talusid, kuna lasteaiaõpetajad on ka ühinenud liitu erinevatest linnadest ja maakondadest. Tort oli nõnda kaunis , et kahju oli seda ära süüa. Lõpuks ei suudetud enam kiusatusele vastu panna, kuna tort lõhnas nii isuäratavalt ja hulk head toidukraami, millest tort valmistatud oli, ei võinud ju kaotsi minna.
Veel ootasid ees põnevad üllatused, Kambja laagri rätiku kujundamine, toredad, lustakad etteasted teemal “Elu nagu teater” ning Kambja kiriku ja muude vaatamisväärsuste imetlemine.
Kambja kirik on ehitatud 14.sajandil.
1660.a. määrati Kambjasse kirikuõpetaja ametisse Andreas Virginius. Koos oma poja Adrian Virginiusega tõlkis ta eesti keelde ja kirjastas “Wastse Testamendi”. See ilmus 1686. aastal. Samal aastal alustas kiriku juures tegutsemist üks Eesti esimesi talurahvakoole, mille asutas samuti Andreas Virginius. Esimeseks õpetajajaks oli seal Bengt Gottlieb Forseliuse andekas õpilane Ignatsi Jaak, kellest on tänaseks saanud Eesti õpetajaskonna sümbol. Mälestus temast on jäädvustatud Rahvakooli memoriaalis.
19.sajandil töötas kool kihelkonnakoolina. Kihelkonnakoolis töötas ka Vabadussõja kangelasena tuntud Julius Kuperjanov, kes oli laste seas väga armastatud. Kihelkonnakool oli tõeliseks hariduskeskuseks nii õpetajatele kui õpilastele.
Kambja surnuaiast pärinevad teated 1773.aastast. Enne seda oli matmispaik kiriku kõrval. Kambja surnuaed väärib tähelepanu mitmete omanäoliste mälestussammaste ja vanade kujude poolest. Kambja kohta on veel teada, et 1792.a loetakse mitmehäälse koorilaulu alguseks Eestis, kuna just Kambja vennastekogudus asutas siis esimese taolise koori. Seetõttu nimetatakse Kambjat ka eesti koorilaulu hälliks.
Järgmisel laagripäeval ootasid ees põnevad spordivõistlused. Lasteaednikud tutvusid ka Kambja lasteaiaga Mesimumm. Järgnes laagri lõpetamine ja ekskursioon Luke parki, kus toimus vestlusring Mari-Epp Tähega, kes tutvustas lasteaiaõpetajatele uue õppekava projekti. Mari-Epp Tähele esitati ka mitmeid küsimusi muutuste kohta uues õppekavas. Räägiti ka eesseisvast Eesti-Soome lasteaednike ühisseminarist, mis toimub novembrikuus.
Laagripäevad andsid lasteaednikele uusi ideid ja teadmise, et üheskoos jõuame rohkem, koos oleme tugevamad.
Ülle Tõnumaa