Mänge lugema ja kirjutama õpetamisel

Lähtun oma töös põhimõttest, et eelkõige mängu kaudu omandab laps vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma mängides ja aktiivselt tegutsedes. Lugema õpetamine peab olema huvitav ja lõbus.
Selleks oleme mõelnud välja ja koostanud lastega lihtsaid lugemis- ja kirjutamismänge. Nende valmistamisel oleme kasutanud rühmas või looduses leiduvaid vahendeid ja materjale. Peale lugema õppimise aitavad need mängud ka kinnistada teadmisi ümbritsevast elust ja arendada lastes loovust ning fantaasiat.

Tahan tutvustada teile mänge, mida lapsed kõige sagedamini mängida armastavad ja mille loomisel nad on ise abiks olnud.

Häälikumäng “KARUPOEG RUDOLFI SÜNNIPÄEV”.
Eesmärgid:1. R- hääliku täpne ja selge hääldamine sõnas.
2. R- hääliku kuulmine ja asukoha määramine sõnas.
Lapsed istuvad vaibal ringis. Nende keskel istub mängukaru. Õpetaja tutvustab karupoeg Rudolfit, kes väga armastab oma nime, kuna see algab R-ga. Talle meeldivad üldse kõik põrisevad asjad ja sõnad. Täna on tal sünnipäev. Lapsed lepivad kokku, kui vanaks Rudolf täna saab. Rudolf väga ootas endale lapsi külla. Vaadake, mida ta meile lauale on võlunud! Lapsed ulatavad käed ette, sõrmed vastamisi ja peopesad ülespoole. Koos loetletakse “sünnipäevatoite”, mille nimedes esineb R häälik. Oi, aga meil on Rudolfile ka kingitused kaasas. Kordamööda ulatatakse karupojale “kingitused” ja öeldakse, mis need on. Kindlasti peab sõnades esinema R- häälik. Siinjuures võiksid lapsed öelda, kus nad R-i kuulevad, kas sõna algul, lõpus või sees. Sünnipäeva lõpus võib mängida laste soovil mõnd ringmängu.

Samal põhimõttel võib mängida ka:
“PÄKAPIKK PEEBU PIDUPÄEV”- Peep kutsub oma peole kõiki tegelasi, kelle nimedes kuulete P-häälikut (Pipi, õpetaja, sepp, pääsuke, piripill, porgandipoiss, Pähkli Priidu jt). Peep pakub külalistele pirukat, piima, küpsist, kapsasuppi jm . Lapsed nimetavad P-häälikuga külalisi ja söögipoolist. Mängu ilmestab päkapiku käpiknukk või päkapikuriietes õpetaja.

“LÄHEME REISILE” – häälikuks valitakse näiteks S. Kaasa võetakse suur seljakott, kuhu pannakse (nimetatakse) reisil vajaminevaid “asju”, mille nimedes kuuleme S- häälikut. Seljakott pakitud, asutakse teele. Reisida saab rühma vaibaga, millest mängus saab “lendav vaip”. Nii võib lennata laste soovi järgi, kas Saksamaale, Suurbritanniasse, Soome või Saaremaale Sassi juurde.

Nii on mängu eesmärk sama, mäng ise aga jälle uus. Peaasi, et tegevus ei oleks lastele igav, vaid annaks lisaks õpetatavale juurde uusi huvitavaid lahendusi.

Lugemismäng “KOMMIPOOD”.
Eesmärgid: 1. Lühikeste ja lihtsate sõnade kokkulugemine.
2. Lühikeste ja lihtsate sõnade ülesmärkimine suurte joonis-
tähtedega.
Paksemast värvilisest paberist on välja lõigatud “kommid”. Lapsed võivad ka ise ðablooni järgi neid joonistada ja lõigata. Nad mõtlevad “kommidele” nimed ja kaunistavad need vastavalt. Õpetaja abiga kirjutatakse nimed “kommidele”. Iga sort on eri karbis, mille peal “kommi” nimi, mis jääb kirjaga “müüja” poole. “Ostja” poole on sildid “kommide” nimedega. “Ostja” loeb sildilt soovitud kommi ja küsib, näiteks : “Palun mulle kolm “Põnni” kommi!” – “Müüja” leiab vastava karbi ja ulatab soovitu. Seda mängu võib kasutada ka võrdlemise ja arvutamise tegevustes.

Lugemismäng “MIDA KEEGI SÖÖB?” ehk “SUPIPOTIMÄNG”.
Eesmärgid: 1. Lühikeste ja lihtsate sõnade kokkulugemine.
2. Teadmiste kinnistamine loomade toidulauast.
Vahenditeks on väikesed loomad (kass, koer, jänes, orav ja lind) üllatusmunadest, paberist lõigatud supipotid ja sedelid, kuhu on kirjutatud toitude nimed, mida need loomad söövad. Kõik sedelid on tagurpidi laual. Iga mängija valib endale ühe looma ja supipoti. Kordamööda võetakse laualt sedeleid. Kui mängija saab sedeli toidu nimega, mida tema loom sööb, paneb ta selle oma “potti”. Vale toiduga sedeli asetab lauale tagasi. Kes esimesena leiab oma potti neli toitu, on võitja.
Mäng tehakse koos lastega, et ühiselt arutada ja kokku leppida, missugust toitu keegi loom või lind sööb. Pärast arutelu otsustasid meie rühma lapsed nii:
LIND – TERA, SEEME, MARI, USSIKE
KASS – PIIM, KALA, HIIR, ROTT
KOER – PUDER, SUPP, KONT, LIHA
JÄNES – ROHI, HEIN, KAPSAS, PORGAND
ORAV – TÕRU, KÄBI, SEEN, PÄHKEL
Ja kuigi teati, et kass sööb ka suppi, putru ja liha, otsustati jätta need koerale ja kassile anda piima. See reegel toimis vaidlusteta iga mängu ajal.

Lugemis- ja kirjutamismäng “ELUKUTSED”.
Eesmärgid: 1. Lihtsamate nimetustega elukutsete kokkulugemine.
2. Lihtsamate nimetustega elukutsete ülesmärkimine suurte
joonistähtedega.
3. Teadmiste kinnistamine ametitest.
Iga laps mõtleb ühe elukutse ja kirjutab selle kaardikesele. Õpetaja kontrollib ja vajadusel abistab.
1. variant. Iga laps kirjeldab seda elukutset, mille ta paberile märkis. Teised arvavad ära. Kes esimesena õigesti arvab, saab selle kaardikese endale.
2. variant. Kõik kaardikesed on tagurpidi laual. Kordamööda võtavad lapsed kaardikesi, loevad vaikselt sõna ja hakkavad seda ametit teistele kirjeldama. Kes ära arvab, saab kaardikese endale.
Mängu lõpus vaadatakse, kes on parim ametite tundja.

Kirjutamismäng “VIKTORIIN KODULOOMADEST”.
Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega.
2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest.
Õpetaja nimetab lapse nime, kes valib endale paarilise. Kõige enne annab õpetaja valimisõiguse neile, kes on lugemises veidi nõrgemad. Iga paar saab paberi ja pliiatsi.
Viktoriini küsimused võivad olla järgmised:
1. Kes on majavalvur? KOER
2. Kes annab meile piima? LEHM
3. Kuidas nimetatakse kodulooma, kelle poeg on põrsas? SIGA
4. Kes elab tallis? HOBUNE
5. Milline koduloom määgib? LAMMAS
6. Milline koduloom näeb ka pimedas? KASS
7. Kirjutage kaks toredat koera nime.
Viktoriini vastuste lugemisel ei loeta kirjavigu, vaid õigeid vastuseid. Tähtis on, et tekiks huvi ja soov sõnu kirja panna.
Viktoriinid võivad olla veel liiklusest, loodusest, tervisest, päkapikkudest jm .

Mänguline tegevus on lapse jaoks alati meeldiv ja oodatud. Mängus on võimalik igal lapsel aktiivselt kaasa töötada, õppida kinni pidama reeglitest ja arvestama kaaslastega. Mängides õpib laps ka enesele märkamatult lugema ja kirjutama.

Mõnusat mängulusti ja toredaid ideid!

Marika Kuusmann
Tabasalu lasteaed “Tibutare” vanemõpetaja

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

13 + 10 =
Please leave these two fields as-is: