V Eesti Rahvamängude Festival “Kes aias 2008” Põlvas

23. mail Põlva lasteaias Mesimumm toimunud V Eesti Rahvamängude Festival  mudilastele “KES AIAS 2008” oli juubelifestival, millega tähistasime:

– 20 aasta möödumist I mudilaste folklooripeost, millest sai alguse folklooripidude traditsioon Põlva lasteaias Mesimumm.
– 15 aasta möödumist I LÕUNA- EESTI  lasteaedade folklooripeost, kus osalesid külalistena lisaks Põlvamaa lasteaedadele mudilased Tartust, Võrust ja Valgast.
– Eesti rahvamängude festivali “Kes aias” viiendat toimumiskorda.

Festivali põhieesmärgiks oli jätkuvalt oma keele, laulude, mängude,  rahvakalendritähtpäevade, rõivaste, kommete, tavade väärtustamine ning nende pidev kasutamine lasteaia õppekavas ja igapäeva tegelustes. Seekordse festivali läbivaks teemaks oli kivi.

Festivalile registreerus 19 lasteaeda kogu vabariigist.

Põlvamaalt:

Vastse-Kuuste Lasteaed Kaari, juhendajad Kartin Peil ja Eda Venski,

Mooste Lasteaed,  juhendajad Külliki Porsosson ja Liivi Russing

Lasteaed Lepatriinu,  juhendaja Mare Nool

Mammaste Lasteaed-Algkool, juhendaja Malle Adamson

Valgamaalt Otepää Mõmmid,  juhendaja Lille Tali

Võrumaalt  Meremäe lasteaed,  juhendaja Aino- Maria Helm

Võru linnast Lasteaed Sõleke,  juhendaja Lea Sikk

Tartumaalt Rõngu Lasteaed, juhendaja Triin Pall ja Rõngu Lasteaed juhendaja Marika Kibena.

Tartu linnast Tähtvere Lasteaed ja Taaderandi Tähesõel, juhendajad Marina Metsa ja Tiina Konsen.

Jõgevamaalt Kiigemetsa Kool, juhendaja Piret Tepaskind

Lääne- Virumaalt Tarvanpää Seltsi mudilasrühm, juhendaja Maie Orav ja Sõmeru Lasteaed, juhendaja Renna Sarap.

Ida- Virumaalt Maidla Lasteaed, juhendaja Velve Mäetaga-Filimonov ja Püssi Sõbraring, juhendaja Andra Käärt.

Pärumaalt Surju Lasteaed, juhendaja Silja Ilomets ja Pärnu Lasteaed Mai, juhendaja Kairi Kuusk.

Harjumaalt Viimsi Lasteaed Piilupesa, juhendaja Aino Tänav.

Festivali peakorraldajaks oli Põlva lasteaed Mesimumm ning rahastajateks Eesti Rahvuskultuuri Fond, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva Linnavalitsus.

Festivalil osales 500 mudilast vabariigist ja 130 last Põlva lasteaiast Mesimumm.

Festival algas hommikul kell 8 rahvuslipu heiskamisega lasteaia õuel. Lipu heiskasid Põlva linnapea Tarmo Tamm koos Põlva lasteaia juhataja Maire Toomemetsaga.

Enne konverentsi algust avasime  õuel suure kivi, mis jääb meenutama 20 aastast folklooripidude traditsiooni lasteaias Mesimumm, millele kujundas märgi Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vester. Lastega maalis kive kunstnik Epp Margna. Mängunurgad vanade kivimängudega andsid teadmisi vanadest  eesti  rahvamängudest, arendasid täpsust ja osavust. Mängunurkades  juhendasid   Lasteaia Mesimumm õpetajad ja lapsed.

Kell 11 jätkus päev konverentsiga “Eesti Rahvuslik Lasteaed kui Eesti pärimuskultuuri häll”

Konverentsil esinesid:
– CIOFF eesti rahvusdelegaat pr. Ingrid Rüütel,
– Rahvastikuministri nõunik Kairit Pihlak,
– Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu koolitusjuht Ene Lukka –Jegikjan,
– Võro Instituudi direktor Külli Eichenbaum,
– Põlva maavanem Priit Sibul,
– Põlva linnapea Tarmo Tamm,
– Põlva Linnavalitsuse ehituse peaspetsialist Eeneken Padar,
– Oliver Alver. Eesti Arhitektide Liidust

Kell 13.15 – 14.45 toimusid mudilaste kontserdid Põlva linna haljasaladel.

Dr. Toomas Nigola  juhatas sisse laste jumalateenistuse Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus. Põlva Lasteaia Mesimummi vanema rühma lapsed etendasid kirikus legendi Põlvast.

Ühises rongkäigus  suunduti  Lasteaeda Mesimumm, kus toimus festivali peakontsert.

Festivali peakontserdi avas tervitusega  pr. Ingrid Rüütel.

Kaunis tänukiri, buklett, lasteaia Mesimumm folklooriansambli Käokirjas DVD ja  Mesimummi laste maalitud kivimesilased jäid külalistele meenutama festivali sisukat päeva.

***

Konverents “ Eesti Rahvuslik Lasteaed kui Eesti pärimuskultuuri häll”

Konverentsi kava:
1. Tervitus osavõtjatele ja külalistele. Lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja Ülle Podekrat
2. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teaduri  Mare Tormi tervituse ettelugemine, lasteaia Mesimumm juhataja Maire Toomemets.
3. Sissejuhatus konverentsi teemale. Ülle Podekrat.
4. Lapse kasvamisest oma pärimuskultuuris. Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu koolitusjuht Ene Lukka –Jegikjan
5. Kuismuidu võinu lats paigapäälitse keele mõistmiseni jõuda. Võro Instituudi direktor Külli Eichenbaum
6. Riigi võimalustest ja väljakutsetest lasteaedade edendamisel. Rahvastikuministri nõunik Kairit Pihlak
7. Unistus Eesti Rahvuslikust Lasteaiast. Põlva Linnavalitsuse ehituse peaspetsialist  Eneken Padar

Külalistena võtsid osa: CIOFF eesti rahvusdelegaat pr. Ingrid Rüütel, Põlva maavanem Priit Sibul, Põlva Linnapea Tarmo Tamm ja haridusspetsialist Monika Adamson, Mooste vallavanem Ülo Needo, ajalehe Koit ajakirjanik Tiia Allas, Eesti Arhitektide Liidust Oliver Alver.

***

Sissejuhatus konverentsi teemale “Eesti Rahvuslik Lasteaed, kui Eesti pärimuskultuuri häll”

Põlva linna Lasteaed Mesimumm avati 10.nov. 1982 aastal. Majas oli  12 rühma 280 lapsele.

Täna on lasteaed jagunenud kaheks asutuseks. Ühes tiivas  puuetega laste kool ja teises lasteaed Mesimumm 7 rühma ja 150 lapsega. 1988 aastast on lasteaed Mesimumm väärtustanud  ja taaselustanud pärimuskultuuri rakendamist  alushariduses.

Milline lasteaed võiks  tänases Eesti Vabariigis kanda nimetust Eesti Rahvuslik Lasteaed?

Meie riik on esitanud kõrged erialased nõudmised lasteaia pedagoogidele, kuid on unustanud lasteaedade majandusliku olukorra ja kasvukeskkonna  väärtustamise.

Eesti alevikes ja linnades näeme 1960 -1980 rajatud lasteaedu kõrvuti klaasist pangahoonete, kaubanduskeskuste ja luksuslike eramajadega. Maakohtades on lasteaiad sageli surutud korterelamutesse või jagavad ruume ettevõtete ja firmadega. Eesti pere juurdekasv ei sõltu ainult emapalgast ja isapuhkusest, meie riigis napib  lasteaiakohti. Lahendus ei tohi tulla lastehoiu, mängutubade ja eralasteaedade näol. Tulevane Eesti kodanik peab saama alushariduse eestimeelses ja eestikeelses ning oma kultuuri väärtustavas keskkonnasõbralikus kaasaegses lasteaias. Kas võime uhkusega rääkida Eesti Rahvuslikust Lasteaiast 10 aasta pärast, kui Eesti riik tähistab oma sajandat juubeli?  Kas tänased mõtted saavad teoks või jäävadki unistusteks?

Me ei vaata täna tagasi, vaid püüame suunata oma mõtted ja unistused tulevikku.

Minu käest on küsitud, mida ma mõtlen Eesti Rahvusliku Lasteaia all? Ega ometi muldpõrandaga rühmaruume?

Püüdsin koondada märksõnad, mille abil veidikenegi avada oma nägemust Eesti Rahvuslikust Lasteaiast. Selleks kasutan minu jaoks kolmes tähtsas sõnas olevaid tähti.

EESTI – Eesti Riigi Põhiseadus

E… eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade

S… seadusest lähtuv, kindlate normide ja printsiipide järgi paika pandud haridusasutus, mida finantseerib Eesti riik

T… teadusasutustega toimiv pidev koostöö pedagoogide koolitamisel ning täiendkoolitamisel.

I… integratsioon, nii keeleline, kui kultuuriline, kinnistamaks identiteeti.

RAHVUSLIK – rahvuslik arhitektuuriliselt, sisekujunduselt kui mõttelaadilt

A… arhitektuuriline tasakaal ( värav, aed, siseõu, sisekujundus, mööbel)

H…hingeline tasakaal ( pedagoogide kõrge kvalifikatsioon, psühholoogiline ja pedagoogiline nõustamine nii lastele kui lastevanematele)

V… väärtushinnangud, vaimsus (  rahvatraditsioonidel väljakujunenud tõekspidamiste väärtustamine, austus isamaa, kodu ja vanemate vastu)

U… usund, uue ja vana harmooniline kooslus ( paikkondliku eripära väärtustamine läbi rahvuslike traditsioonide, Setomaal esivanemate mälestamine haudadel, kirmaskid, muistendid kohapärimustest)

S… sümbolid, nii riiklikud kui paikkondlikud ( eesti riigi,  maakonna, linna, riiklikud sümbolid, oma paikkonnale omased rahvuslikud ornamendid, mis ilmestavad ja kaunistavad hoone sise- ja väliskujundust)

L… looduslähedus, looduslik- pärimuslik aastarütm ( maja sisekujundus lähtub looduslikest ja laste tervist väärtustavatest materjalidest, õueala on kujundatud koostöös maastikuarhitekti ja disaineritega, õppekava seotud   rahvakalendri tähtpäevadel põhinevate loodusvaatluste ja analüüsiga.

ISIKUD oma paikkonna suurmeeste elutöö  väärtustamine ja rakendamine igapäeva töös (Põlvamaal dr. J, Hurt, J. Käis)

K… kunst,  käsitöö, kodu, koostöö lastevanematega

LASTEAED – lapse igakülgset arengut väärtustav ja toetav asutus

A… ainulaadne kogu maailmas, sest on väljatöötatud Eesti teadlaste ja haritlaskonna poolt ja põhineb eesti rahvuslikel traditsioonidel

S… seotud paikkondliku territoriaalse eluruumi ja vaimsusega ( Kihnu lasteaed peab kandma oma kultuuri, Ida- Virumaa oma, Setod oma, säilitades nii keelelise kui kultuurilise omapära)

T… tehnoloogilised uuendused, IT ( lasteaed peab olema kaasaegsel tehnikal toimiv lapse igakülgset arengut toetav asutus. Pidevalt arenev kaasaegne tehnoloogia hõlmab nii abipersonali töövahendeid kui tööruume, pedagoogide

võimalusi kaasaegsete õppevahendite kasutamise näol, laste tervisliku seisundi parendamist ujula, füsioteraapia, logopeedilise abi näol. Kogu süsteem on kooskõlas tehnoloogiliste uuenduste ja rahvuslike väärtustega.

E… eesti pärimuskultuuril lõimuv õppekava, elukestev õpe pedagoogidele, erinevate teadusasutustega koostöö

A…avatud analüüsiks, uuringuteks, teadustööks erinevate institutsioonidega.

E

D…digitaliseerimine, kogu õppematerjali digitaliseerimine (arhiiv, kroonika) dialoogi võimeline juhtkond, kes suhtleb omavalitsustega, teadusasutustega, Riigikoguga.

Mida inimene ei tunne, seda ta ei saa ka hoida ega armastada!

Põlva lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja

Ülle Podekrat

***

Mare Tormi kõne V Eesti Rahvamängude Festivalil  “Kes aias 2008“

Lugupeetud V Eesti Rahvamängude Festivalist „Kes aias 2008“ osavõtjad!

Põlvamaa kauni looduse rüpes saab tänu ettevõtlikele inimestele teoks järjekordne festival „Kes aias 2008“ eesotsas Põlva Lasteaia Mesimumm väsimatu muusikaõpetaja Ülle Podekrati ja tema kolleegidega. Kas kujutaks ette olukorda, kui 20 aastat tagasi tema kutset poleks järgitud?

Nõnda olete kõik teie – pärimuskultuuriusku osalejad – tegijad! Nüüdseks iga üle kahe aasta toimuvast festivalist on saanud mõttekaaslastele kindel traditsioon ning oodatud kultuurisündmus!

See näitab folklooripisikust nakatunud entusiastide austavat ning loovat suhtumist oma esivanemate kultuuripärandisse. Olge te kõik tervitatud!

Käesoleva festivali mõte – arutleda tulevikulasteaia väärtuste üle ning hoolida kasvava põlvkonna õpi- ja kasvukeskkonnast – on kuldaväärt algatus. Kuigi Riigikogust alates on alusharidust sõnades väärtustatud, pole selleni tegudes siiski veel jõutud. Ja nüüd, kui iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik oli esmakordselt kohalikele omavalitsustele ulatamas abikätt investeeringuteks nii uute lasteaedade ehitamiseks, kui olemasolevate renoveerimiseks, selgus, et tänavu suudab riik eraldada raha 14 korda väiksemas mahus soovitust. Sihikindlat koolieelsete lasteasutuste võrgu edasiarendamist pole Eesti Vabariigis tehtud ning seetõttu ongi lasteaiakohtadest terav puudus. Rõhutan – enne iseseisvuse taastamist oli koolieelse kasvatuse valdkond kõige korrastatum osa üldharidussüsteemis. Iseseisvuse algusaastail kõlas Põlvamaalt mureküsimus – kas lööme hingekella maalasteaedadele. Tänaseks on tänu lasteaedade personali jõupingutustele mõõnaajast välja tuldud, kuid teadmata on, milline oli selle kõige hind?

Kahtlemata tuleb tunnustada neid omavalitsusjuhte, kes on mõistnud alushariduse olulisust inimese elukaares ning igati toetanud kohaliku lasteaia edendamist.

Loomuliku osana kuulub lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna juurde normikohane õueala, mis on eriline lisaväärtus. Kas aga seda küllaldaselt teadvustatakse? Poliitikuil on kerge anda lubadusi. Uute lasteaiakohtade kavandamisel peituvad teatud ohud, seda just olemasolevatele lasteaedadele juurdeehituste rajamise teel. Lasteaia õueala on püha ala, kus lapsed saavad küllaldaselt värskes õhus liikuda ning maandada kogunenud pingeid. On oht, et juurdeehituste tõttu väheneb lastele liikumiseks ettenähtud õueala pindala – sellise olukorra tekkimist tuleb igati vältida.

Arutelud kaasaegse lasteaiahoone projekteerimise üle on hädatarvilikud, sest arhitektide väljapakutud ideed ei pruugi sugugi olla alati sobilikud lasteaia kui ühiskondliku hoone rajamiseks.

Kõige tähtsam on arvestada laste ning seal töötavate inimeste tervisega.

Rahvuslik lasteaed Eestis on perele olnud toeks läbi aja. 21. sajandil tuleb lasteaial kanda pärimuskultuuri kandjana veelgi suuremat rolli, et lapsed koos vanematega oskaksid vanavanemate vaimuvara ise kogedes mõista ning  väärtustada. Soovin kõigile eestvedajaile aruteluks ning peoks elamus-ja kogemusrikast päeva Põlvamaal!

Lugupidamisega

Mare Torm, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur

Mare Tormi kõne luges ette Põlva Lasteaed Mesimumm juhataja Maire Toomemets.