28.oktoobri hommikul olid 5-6a Särtsud suures ärevuses- ees ootas põnev küllaminek Eesti Loodusmuuseumisse.
Õppekäik on kui lühiekskursioon, mis on tihedalt seotud ühe või mitme õppeainega kehtiva õppeprogrammi raames. Õppekäiku läbiviies lõimisime meiegi omavahel erinevate õppe-kasvatustegevuste valdkonnad.
Meie põnevat ettevõtmist saatis kogu aeg laste vestlus, omavahelised arutelud, küsimuste esitamised ning üheskoos nendele vastuste leidmine.
Õppekäik algas tramm 4 sõiduga Hobujaama peatusesse ning sealt edasi tramm number 2le, millega sõitsime Linnahalli peatuseni (liiklusõpetus). Trammist välja astudes kõlasid mitme lapse suust laused: „Õpetaja, ma tean, et see paks torn on Paks Margareta.“ (mina ja keskkond). Lugesime trammipeatuse nimesid ning peatustes olevaid reklaamplakateid. Kohale jõudes vaatlesime ning uurisime Eesti Loodusmuuseumi teadetesilti ning otsisime tuttavaid tähti antud sõnades (lugemine ja kirjutamine). Trammisõit aitas lastel kinnistada teadmisi arvu- ja numbrimaailmas. Numbreid märkasime trammidel, majadel, autodel (matemaatika). Palju põnevust ning elevust tekitas näitus „Vereta jaht“, kus lapsed sattusid huvitavasse fotode maailma. Erinevate loomade ja lindude värvustiku nimetamine (kunstiõpetus).
Õppiva õpetajana pean oluliseks tagasisidesaamist lastelt- see on põnev õppimise koht iseenda jaoks, et analüüsida läbiiviidud tegevust ning seada uusi eesmärke. Tagasisidesaamiseks lastelt viisin õhtupoolikul õhturingis läbi vestluse hommikul toimunud õppekäigust.
Vestluse käigus sain teada, mis lastele meeldis: põder oli lahe, siilid ka; kõik olid lahedad; jääkaru ja pingviinid meeldisid kõige rohkem; mulle meeldisid põder, karud, metssiga; eriti meeldisid karu ja põder; pildinäitus „vereta jaht“ meeldis mulle; nii ilusad pildid meeldisid loomadest; kaladest olid toredad mõõkvaal ja angerjas; loomatopised meeldisid; kõik ruumid meeldisid; kalad meeldisid ja sest seal sain lugeda plaadilt numbri ja siis selle kala nime; sain otsida numbreid ja tuttavaid tähti mida juba tunnen; nägin palju uusi putukaid keda ma varem ei olnud näinud; meeldis see topis, kus hunt murdis metssiga.
Õppekäik peaks pakkuma õpilastele huvi, avardama nende silmaringi, andma teadmisi ja vaatluskogemusi loodusest. Õhturingi vestluses sain kinnitust eelpool kirjapandud lausele, et õppekäik loodus-muuseumisse avardas laste silmaringi ning andis uusi teadmisi ning vaatluskogemusi loodusest. Küsimusele „Mida uut, põnevat sa teada said?“ vastasid lapsed nõndamoodi: sain teada, et pingviine on ka väikseid; nägin luike nii lähedalt- see oli põnev; nägin esimest korda mäkra; arvasin et see on peeretaja sealt loodussaatest; sain näha kui väikseid putukaid üldse olemas on.
Õhturingis läbiviidud vestlusest jäi kõlama laste soov teinekordki veel uuesti muuseumisse minna ja seepeale meenus ühele tüdrukule seik ennem muuseumist väljumist- võiksime minna veel kindlasti, sest see tädigi ju ütles „Tulge veel.“. Nii et Eesti Loodusmuuseum, juba õigepea kohtume taas.
Tallinna Luha Lasteaia Särtsude rühmaõpetaja Reelika Täht
