Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Sipsiku-aasta Kopli Lasteaias

MUUDETUD_lapsed rohulSipsik, Sipsik vahva triibuline sell

Sipsik, Sipsik, Sul süda hell

 Kopli Lasteaia õpetajates tärkas soov 2011/2012. õppeaasta läbivaks tegelaseks valida Sipsik, kes sündis siia maailma südamesoojuse ja suure armastusega.

 Aasta jooksul läbi viidud üritused ning õppe- ja kasvatustegevused saidki inspireeritud nii Sipsiku juttudest, lugude üldisest helgest toonist ning loomulikult ka triibumustrist. Sipsiku jutte sai kasutada paljude teemade käsitlemisel. Lisaks Sipsikule tutvuti ka teiste lugude ja juttudega, kuid mingi aja tagant Sipsikuga taaskohtumine pakkus nii lastele kui õpetajatele palju põnevust.

MUUDETUD_Merelaine Suur osa üritusi Sipsikuga sidudes oli kõige toredam, et see soe tegelane E. Raua raamatust ei muutunud sugugi aasta lõpuks tüütuks tegelaseks, vaid puges hoopis laste ja õpetajate südametesse.

 Allpool teemegi ülevaate, milleks Eno Raua „Sipsik“ meie lasteaeda inspireeris. Lisaks on välja toodud maastikumängu punktid ning ühe rühma tegevused seoses raamatukangelasega.

 Kopli lasteaia 93. sünnipäeval sai Sipsiku-aasta avapaugu kui õpetajad esitasid tervele lasteaiaperele näidendi Sipsiku jutu ainetel. Selle tarbeks õmbles Vetepesa õpetaja Agnes spetsiaalselt meie lasteaiale oma Sipsiku.

 Vahetult pärast lasteaia sünnipäeva, kaunistasid lapsed lasteaia fuajee sipsiku tapeediga. Iga rühm kujundas ühe osa fuajee seinapinnast sipsikute korduva mustriga.

 MUUDETUD_soki seesLasteaias traditsiooniks saanud jõulukohvik nimetati sel aastal „Triibuliseks jõulukohvikuks“.  Maja südamesse, fuajeesse, üles seatud kohvikut ääristasid erinevad triibulised sokid ja sukapüksid. Töötubade juhendajad ja kohvikupidajad austasid oma riietuses samuti triibulist.

 Emakeelepäeval toimus Sipsiku-teemaline laste lavastusmängudega illustreeritud viktoriin. Viktoriini läbiviijateks olid Vetepesa õpetajad Agnes ja Janelle, kes kehastusid raamatukoideks. Nende lemmikraamatuks osutus „Sipsik“, mida nad ei raatsinud kuidagi ära süüa ja soovisid hoopis nende jutukeste põhjal laste teadmisi kontrollida.

 Kevadise kunstinäituse ajal toimus „Sipsiku sõprade kokkutulek“. Lapsed tõid kodudest näitusele käsitsi valmistatud nukud (kaltsunukud, heegeldatud nukud ja isegi pabernukk imeilusate riietega). Paljudel nukkudel oli rääkida oma lugu, mille omanikud teistele lugemiseks juurde kirjutasid.

 Õppeaasta lõpetas 1. juunil „Sipsiku lõputrall“. Üritusel said lapsed rühmade kaupa lustida Sipsiku juttudest ainest saanud viies erinevas maastikumängu punktis (vaata allpool kirjeldusi). Ürituse lõppedes moodustasime lastest sõna „SIPSIK“ ning jäädvustasime selle fotona. Ühiselt laulsime juba tuttavat Sipsiku laulu ning kõik koos lustisime „Kui sul tuju hea“ laulumängu saatel. Erilist rõõmu pakkus lastele kui õuealale ilmus end Sipsikuks maskeerinud majahoidja onu Ants suure jäätisekäruga, milles istus loomulikult meile kõigile juba eelnevalt tuttav Sipsik.

 Sipsiku lõputralli tegevused

„Sipsik kõnnib katusel“

Õuealal olevad poomid dekoreerisime katusteks ning lapsed said seal kõndides tasakaalu proovida. Poomi lõpus oli madrats, millele lapsed said turvaliselt maanduda.

 „Triibulised puud“

Triibuliste puude tegemiseks valmistas iga rühm oma kangarulli, mille lastega koos puude ümber kerisime. Nii tekkisid meie õuealale vahvad triibulised puud.

 „Sipsikul on mere kutse“ 

Nurkadest kinni hoides liigutasime vett kilekattel. Iga õpetaja jutustas sinna juurde enda väljamõeldud teksti merest, kuidas see alguses oli vaikne ja rahulik ning siis järjest tormilisemaks muutus. Mäng tekitas lastest elevust ning pakkus rõõmu.

 „Vanaema käsitöökarp“

Puude vahele tõmmatud nööridel rippusid sokid, milles olid peidus Sipsiku õmblemiseks vajaminevad (niit, vatt, käärid jne) ning juttudest pärit esemed (auto, seen jne). Lapsed kompisid sokke ning püüdsid ära arvata, mis nende sees on. Hiljem piilusime kõik koos sokkide sisse ning see pakkus lastele suurt äratundmisrõõmu.

 „Sipsiku hõiked metsas“

Selle mängu jaoks otsisime lasteaiast ja kodudest erinevaid esemeid (metallämber, torukübar, paani flööt jms), mille sisse „uuu“ hüüda ning mis tekitasid erinevat kõla.

 Sõimerühmas Sipsikust innustust saanud tegevused

 Enda puhtuse eest hoolitsemise teemat käsitledes lugesime lugu „Sipsiku saladus“, kus rasvaste sõrmedega sai rikutud isa Hiina raamat. Saime selgeks, miks peab ka pärast söömist end puhastama ning lisaks kaunistasime ruumi – panime rasvaste sõrmejälgedega paberid aknale, kus need ilusasti läbi kumasid.

 Looduses toimuvate muutuste käsitlemiseks lugesime „Sipsik vaatab tihaseid“, „Sipsik ja kevadised veed“, „Sipsik võitleb herilastega“ – nende lugude juurde sai rääkida vastavalt lindude toitmisest ja vaatlemisest talvel; kevade tundemärkidest ning nendest muutustest tulenevalt riietusest, mängudest; herilastega seoses käsitlesime ka teisi putukaid kes kevadel ärkavad.

 „Sipsiku meresõit“ lugemisel oli põhjust tunnetada tuult, külma vett, soomuselist kala, rannaliiva, kuulata kuidas oleksid kolksunud limonaadipudelid kui Sipsik neist kotis kinni poleks hoidnud. Mida nägi Sipsik kui üle paadi serva merre vaatas? (Kalasid? Olid need suured või väikesed? Millised kehaosad neil olid? Mis nime nad kandsid?). Ettekujutuse sellest, kuidas Sipsik paadiga lainetel hüppas, lõime langevarjul nukukest hüpitades. Oli põhjust ka voltimisvõttega tutvust teha, et ise laineid kujutada.

 Sõbranädalal valmistasime Anu ja Mardi eeskujul suurest pappkastist televiisori („Anu televiisor“), kus sees sai teha „Sõbralikku telesaadet“.

Lisaks Eno Raua poolt kirja pandud juttudele tegutses Sipsik ka teistes lugudes, mis sündisid lähtuvalt õppekavast. Üsna üllatav, et tunnet Sipsiku üleküllastusest ei tulnud. 

 Ideid edasiseks seoses Sipsiku seiklustega, mis annab võimaluse rääkida lastega nende elu ümbritsevatel teemade, tekkis palju. Toon siinkohal mõned näited: „Sipsiku taksosõit“ annab võimaluse rääkida jagamisest, aususest, hea meele tegemisest ning liiklusest; „Sipsik käib katusel“ juhatab hästi sisse päästeameti töö;  „Sipsik seenel“ sobib suurepäraselt sügisese seenekorjamise saateks jne.

 Sipsiku aasta andis meile kinnitust, et ka tolle aja raamatukangelased, kui neid taas ellu kutsuda, muutuvad meie lastele väga lähedasteks ja nende tegemised pakuvad palju huvi.

 

 

Aastast tegid kokkuvõtte õpetajad Triin Rau ja Silja Järve

Leave a Comment

7 + 2 =
Please leave these two fields as-is: