Minu lasteaiakasvatajaks saamise lugu on huvitav sellepoollest, et see algas väga varases eas.
Olen käesoleval momendil 56- aastane, paljud seigad on ununenud juba, aga seda mäletan ma küll selgesti, kuidas ma kolmeaastase plikatirtsuna ema käekõrval väikese alevi lasteaiast möödudes küsisin, et kes siin elab. Ema siis selgitas, et siin on lasteaed ja lapsed käivad siin mängimas.
Mina lasteaias ei käinud, sest mul oli vanaema kodus, kes mind kantseldas. Olin lapsena väga julge, pealehakkaja, seltsiv, energiline laps, ja kuna sel ajal veel keegi ei olnud rääkinud ADHD diagnoosist, siis öeldi, et ei seisa pudeliski paigal…