Projekti “Jääkaru uus kodu” eestvedaja Veronika Padar: raskused on selleks, et neid ületada

JÄÄKARU UUS KODU (Medium)Tallinna loomaaia jääkarude abistamise projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse juba kolme aasta eest, kui valgete kiskjate puuri ees kohtusid kaks naist, kes ei suutnud enam rahulikuks jääda ja otsustasid oma jõu ja energia selle mure lahendamisele suunata. Tänaseks on juba selge, et uus polaarium tuleb, selleks on leitud suurem osa vajalikust rahasummast ja vahepeal kahtluse alla seatud jääkarude jäämine Tallinnasse on päevakorrast maas. Algusest peale projekti juures seisnud Veronika Padar annab ülevaate sellest, kuidas projekt reaalsuseks on saanud.

Ilmselt on neid inimesi omajagu, kes on loomaaias käies märganud, kui kitsas on jääkarudel või mõne teise liigi loomarahval. Ometigi enamik neist on oma murest vaid põgusalt teada andnud, näiteks sotsiaalmeedias arutledes. Sina aga otsustasid midagi konkreetset ette võtta. Kuidas sündis idee, et võtame nüüd midagi reaalselt käsile? 

Mulle on meeldinud alati loodus ja loomad ning seetõttu olen ka tihti külastanud loomaaeda. Enne jääkaru projekti algust aga üritasin jääkarude osa loomaaaias alati vältida, sest see, mida ma nägin, oli lihtsalt üsna masendav.

2012. aasta septembris olin loomaaias oma lapsega ja otsustasin siiski karudele pilgu peale visata. Karude puuri juures sattusin vestlema ühe naisterahvaga, kes oli samuti karude saatuse pärast mures. Pidasime siis plaani, et peaks ikka midagi ette võtma, et nii küll enam edasi minna ei saa. Mõeldud-tehtud, paar päeva hiljem sättisime sammud loomaaia direktori Mati Kaalu juurde teemaga, et tuleb midagi ära teha. Sai pisut Matiga aru peetud, et kust võiks alustada ja mida juba on proovitud teha.

Kas Sul tekkis visioon, mida ja kuidas teha? Kujutasid Sa ette, et see venib aastatepikkuseks projektiks?

Taani-Eesti Majanduskoja kunagise juhi Tony Rasmusseni ja Taani Kuningriigi Suursaatkonna toonase kantsleri Johan Friisi eestvedamisel oli kavandatud Tallinna Loomaaia jääkarude ekspositsioon, tingliku nimetusega “Lille Ellaø” kui Taani Kuningriigi keskkonnasäästliku poliitika ja sealsete ettevõtete vastava toodangu tutvustamise paik Eestis ja Kirde-Euroopas üldse. Saadud oli ka ametlik luba rakendada siin Ålborgi Loomaaia jääkarude ekspositsiooni tehnilist lahendust, kus oleks kasutatud võimalikult Taanis toodetavaid seadmeid nagu pumbad, filtrid jmt.

Arhitekti haridusega Tony Rasmussen kavatses kingitusena teha “Lille Ellaø” arhitektuurse eskiisi, kuid tema surma tõttu polnud see kahjuks enam võimalik. Seega oli meil vaja alustada raha kogumisega, et Rasmussseni mõttest oleks võimalik teha eskiis.
Sai suheldud telefonioperaatoritega, kes avasid toetusliinid, Kanal 2 reporteri abiga õnnestus kõik see teema ka vaatajateni viia, et selline projekt on käivitunud. Sai paigaldatud toetuskastid suurtematesse kaubanduskeskustesse, kinodesse, lennujaama, teletorni. Kui piisav hulk raha oli kogutud, sai edasi minna polaariumi eskiisiga, mille teostas büroo Innopolis Arhitektid. Nemad liitsid Rasmusseni visioonile oma nägemuse ja nii ärkas antud projekt ka päriselt ellu ja sai selgeks, et enam tagasiteed ei ole. Ja ega projekti alustades ei osanud ju ettegi kujutada, et see võib tõesti venida üsna aastatepikkuseks ja ega see asjaajamine nii lihtne ei olegi.

Kas nende aastate jooksul on ette tulnud hetki, mil oleks tahtnud projektist loobuda? Mis oli see, mis hoidis sellisest otsusest tagasi? 
Eks kõike seda sai aetud ikka suurest soovist ja vabast tahtest. Projekt käivitus eraisikute initsiatiivil, mingil hetkel jäin ma aga üksi seda vedama, kuni astusin Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi. Eks on olnud tõesti ka raskeid hetki ja mõttekohti, et kas mul on seda kõike ikka vaja. Aga eks üks minu elumoto on ka see, et raskused on selleks, et neid ületada  — ikka edasi ja mitte sammukestki tagasi. Siinkohal on õppetükkideks olnud ka inimestevahelised suhted, mis alati ei pruugi olla kõige ausamad ja säravamad.

Kes on Sulle toeks olnud ning millised on olnud kampaania ilusamad ja lootustandvamad momendid? Kui suur on üldse see seltskond, kes “Jääkaru uus kodu” projektis kaasa lööb?

Samas olen kogenud ka palju ilusaid ja meeldejäävaid emotsioone ja eks kõige säravam tunne ilmselt tuleb ikka siis, kui uus polaarium valmis saab ja karud oma uude elamisse ümber kolivad. Ma loodan südamest, et 2017. aasta lõpuks see ka realiseerub. Tänu toredale Art Priori restoranis toimunud hetegevuslikule õhtusöögile sai selgeks, et linn toetab mõmmikute uue kodu ehitust 2,5 miljoni euroga, aga siiski arvestades hinnanguliselt projekti maksumust 3,5 -4 miljonit eurot, on veel vaja vaeva näha ja ka puuduolev raha leida. Seega on plaani võetud juba uued põnevad üritused jääkarude toetuseks. Üsna varsti, 9 .jaanuaril on tulemas Tartumaal Jääaja Keskuses jääkaru päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Pool piletitulust läheb mõmmikute toetuseks. Jääkaru uue kodu tegemistega saab kursis olla meie FB-lehel.

Kui palju Sa olid projekti alustades kursis jääkarude ja loodushoiu muredega üldse? 
Antud projekti eestvedamine on andnud mulle ka laiema teadmise, mis toimub üldse maailmas jääkarudega ja kui ohustatud liik nad praeguseks juba on. Ei olnud mul eelnevalt sellist aimdust, kui vägev loom see jääkaru ikka on. Seda enam on mul suur soov aidata neid meie endi armsaid mõmmikuid, et nad ikka oma uue kodu ka saaks. Antud projekti raames olen kohanud ka väga palju toredaid, lahedaid inimesi, kes on siiralt ja südamest kaasa aidanud, soovin neid kõiki tänada — aitäh!

 

Fotod: https://www.dropbox.com/sh/7bju2aunqnfodv0/AABP0_zg5SmWffUfpotYSLowa?dl=0

 

Usutles Jüri Kukk

 

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

14 + 3 =
Please leave these two fields as-is: