Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Rühma sünnipäev – meie kõigi pidu

Iga inimese elus on traditsioonidel tähtis roll, olgu need siis kodu-, pere-, lasteaia- või koolitraditsioonid. Meie rühma traditsiooniks on saanud RÜHMA SÜNNIPÄEVA tähistamine.Rühmas, mis avati 1. veebruaril 2004.a.,olid lapsed vanuses 1a. 6k.-2 aastat. Teadsime kohe, et nende lastega töötame kuni koolini.

Kui olime koos olnud terve aasta, siis otsustasime korraldada suure MEIE RÜHMA SÜNNIPÄEVAPEO. Koos lastega tegime kutsed lastevanematele ja teistele lasteaia töötajatele. Koostasime peokava : kõik mängud olid valitud nii, et neid said mängida  lapsed koos oma ema-isaga. Liikumis ja osavusmängudes kasutasime suuri pappkarpe , mille  sisse sai astuda ning nende alla sai ennast peita kui muusika lõppes. Peale mängimist laulsime ja tantsisime ühiselt. Hiljem said lapsed koos ema-isaga joonistada.  Valisime õli-pastell kriidid, sest neid sai ka õliga töödelda.Lastevanematele oli see tehnika väga huvitav ja uudne ,  lapsed oskasid seda väga hästi. Töötulemus üllatas vanemaid, hiljem panime  nendest töödest üles näituse.

Pidu lõppes ühise laste valmistatud kookide söömisega.

Hiljem kuulsime palju häid sõnu selle peo kohta ja tundsime, et pidu ühendas  rühma lastevanemaid omavahel.

Aasta pärast otsustasime korraldada uuesti SÜNNIPÄEVAPEO. Kuna lapsed olid nüüd aasta vanemad, palju õppinud ja tunduvalt julgemad, arvasime  et nüüd saavad nad emadele-isadele näidata , mida teevad ja oskavad. Korraldasime sellel päeval LAHTISTE USTE PÄEVA, kus vanemad said hommikul ujulas laste ujumist vaadata.   Õhtul oli võimalus näha laste võimlemist, laulmist- tantsimist,ning sellest ka ise osa võtta.  Lapsed esitasid veel näidendi ” KARU MAJA” – mille tegelasteks olid  kõik rühma lapsed.

Pidu lõppes kingituste vaatamisega ja ühise laste  küpsetatud küpsiste söömisega.

Tundsime rõõmu , et ka see pidu õnnestus ning kuulsime palju kiidusõnu lastevanematelt.

Kui aasta pärast hakkas lähenema  MEIE RÜHMA KOLMAS SÜNNIPÄEV siis pidime tükk aega mõtlema, mida huvitavat nii lastele kui vanematele pakkuda.

Valmistasime lastevanematele kutsed, seinalehele paigutasime 2004a. , 2005a., 2006a.tehtud pildid laste igapäevasest elust, kaunistasime koos lastega rühma ning tellisime tordi.

Tuli mõte, et nüüd võiksid lapsevanemad midagi lastele üllatuseks mängida. Otsustasime näidendi “PUNAMÜTSIKE” kasuks. Kuigi me ei  teadnud,  mida  lastevanemad sellest arvavad ja kuidas meil kõik välja tuleb, rääkisime nendega oma ideest . Meie suureks rõõmuks olid nad nõus, palusime  hoida saladust, et see oleks lastele üllatuseks.

Kostüümid , dekoratsioonid ja kõik vajalikud vahendid valmistasime ise või saime lasteaiast. Need vanemad, kellele ei jätkunud peaosi, olid puud, lilled või pilved. Ühisproovi ei teinud, rääkisime iga tegelasega individuaalselt.

Pidu algas ühise video vaatamisega/ film esimesest sünnipäevast/, siis kuulsid lapsed äkki nuttu, nuttis “SÜNNIPÄEV”- ta oli ära kaotatud ja ei teadnud kelle oma ta on,  kaasas 3 küünalt, lilled ja sünnipäevatort/4-kilose tordi küpsetas üks vanaema/.Kui küünlad loendatud , arvasid lapsed, et see võib olla meie rühma sünnipäev. Koos SÜNNIPÄEVAGA ja lastevanematega mängisime ühismänge ja siis tuli üllatus- näidend.

Lastevanemad olid nii toredad näitlejad, tundsid ise esinemisest rõõmu ,  lapsed vaatasid ja elasid kaasa veel enam kui päris teatris, sest siin olid  näitlejateks  nende emad-isad. Näiteks laps, kelle ema mängis VANAEMA rolli, jäi väga kurvaks ja õnnetuks, kui HUNT ta ema “ära sõi” ja hiljem, kui hundi kõht lahti lõigati, hüüdis rõõmsalt  “MINU EMME!!!!”

Peo lõpetuseks sõime koos torti, vaatasime kingitusi ja naersime palju . Oli väga lõbus ja tore pidu, iga laps lahkus peolt suure õhupalliga.

Lastevanemate arvates võiksime ka edaspidi selliseid ühisüritusi korrata, kus nad ise tegelasteks on .

Ühine tegevus oma laste heaks ühendas lastevanemaid omavahel veel enam. Meie õppisime oma rühma lastevanemaid paremini tundma  , nüüd teame, et võime  rohkem kasutada nende abi ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, sest nad teevad seda hea meelega, ning tunnevad sellest rõõmu.

Lastevanemad ei tule tavaliselt ise abi pakkuma, õpetajad jälle ei julge seda küsida. Meie oma rühmas nägime, kui huvitav ja emotsionaalne võib olla lastevanematega koos ettevalmistatud ja läbi viidud üritus, kus vanemad ei ole ainult pealtvaatajateks vaid  tegutsevad ise aktiivselt. Edaspidi  jätkame kindlasti koostööd nendega .

Planeerides  peonädala õppetegevust, jagasime nädalapäevad märksõnadega- SÜNNIPÄEV, KÜLALISED, PEOLAUD, KINGITUSED, PIDU.

Päevateema andis võimalusi integreerida kõiki õppetegevusi. Päevateemal said lapsed kas jutustada, vestelda, juttu kuulata või pilte vaadata/kõneareng/,said kuulata ja otsida antud päevasõnas häälikuid, laduda  tähti/häälimine, lugemine/, said loendada, võrrelda- näiteks-mitu last on 4.a, mitu 5.a, kumbaid rohkem -vähem/arvutamine/, said voolida ja meisterdada kaunistusi, joonistada kutseid jne. Lapsed tutvusid põhjalikumalt lauakommetega, külaliste võõrustamisega, tegid ettevalmistusi peoks ka nukunurgas/ pesid nukupesu, nukke/

Kui see suur pidupäev lõppes, hakkasid lapsevanemad juba järgmise aasta sünnipäevast rääkima, mõtlema, omavahel arutama , mida huvitavat võiks siis veel teha.

Sellised ettevõtmised liidavad rühma lapsi ja vanemaid ning toovad toredat vaheldust igapäevaellu.

Ksenia Ivanova
Pärnu Lasteaed Mai 4. r. õpetaja

Leave a Comment

3 + 9 =
Please leave these two fields as-is: