Laske kadrid tuppa tulla

MUUDETUD_Laske kadrid tuppa 1Akordionihelide saatel koputab Lepatriinu lasteaia Trikitriinu rühma kadripere Kirju – Mirju lasteaia Krõlli rühma uksele. Kadripere, kes on end ehtinud uhkete kübarate ja seelikutega, laulab eesti rahvalaulu „Laske kadrid tuppa tulla.“ Kadrisandid tervitavad viisakalt. Kadriema küsib lastelt ja õpetajat, kas on ikka rühmas kuulekad ja tublid põnnid, kas nad laulda, tantsida oskavad või luuletusi teavad. Et Kadriema rõõmustada, esitavad  Krõlli rühma lapsed  lustaka luuletuse sügisest. Seejärel asutakse mõistatusi ära arvama:

 „Mõista, mõista, kes see on? 

Naerab, aga ei kõnele?

Suvel ja talvel, aasal ja nurmel, ikka kasukas seljas?“

 MUUDETUD_DSC07971Koduloomade liikumisviiside ja häälitsemise mõistatamine toob nalja ning naeru kadrisantide seas. Kui „Taadil tare künka peal“ lauldud, uurib Kadriema, kas lapsed ikka teavad, kes annab villa ja mis sellest taha saab. Lapsed seletavad, et villa annavad meile lambad, aga villast saab lõnga kedrata ja lõngast saab kududa kindaid, sokke, salle, kampsuneid. Kadriemaga koos uuritakse kinnaste mustreid. Kadrilapsed keerutavad tantsu traditsioonilise eesti rahvaviisi „Ketramas“saatel. Seejärel moodustavad lapsed kätest kinni hoides pika rivi ja Kadriema  juhtimisel hakatakse „lõngakere kokku kerima“. See on tore liikumismäng, kus akordionihelide saatel liigutakse spiraalselt ringjoonel „kerides lõnga“. Kui „lõngakera“ valmis, kükitatakse maha ja hakatakse „lõngakera“ lahti harutama õpetaja juhtimisel.

 Kuna õues on ilmad juba viluks muutunud ning lammastel ei ole midagi süüa, siis tuleb nad lauta ajada. Korraldatakse lõbus võistlus, kes puhub kiiremini lambad oma koju. Kodudeks on seekord … toolid ja lambad on tehtud paberist.

 Peo lõpetuseks tantsitakse ühiselt ringmängu „Me lähme rukkist lõikama“. Rühmaõpetaja tänab kadrisante ja jagab neile ande. Vastutasuks pakuvad kadrilapsed oma uutele sõpradele õunu. Lahkudes poetab kadriema põrandale herneid ja soovib lastele toredaid lasteaiapäevi ja õpetajale  õnne ning tervist.

 Just selline aktiivne kaasalaulmine ja mängimine on omane meie rahvakalendri tähtpäevadele. Siin ei ole esinejaid ega pealtvaatajaid, vaid on osalejad. Üheskoos laulmine ja musitseerimine, mäng ja liikumine rikastab lapsi emotsionaalselt, pakub rõõmu, loob  ja kindlustab ühistunnet ning läbi selle kõige  kasvabki austus eesti rahvakommete vastu.

 

Sirje Illopmägi, Kohtla-Järve Lasteaed Lepatriinu direktriss

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

8 + 5 =
Please leave these two fields as-is: